Kütuse ringlus kehas: lihtne kokkuvõte metaboolsest aineringlusest

Kalorid sisse, kalorid välja - mõni õpetab, et see pole üldse tähtis, teine õpetab et see ongi kogu kehakaalu saladus. Ilmselgelt on tõde alati kusagil vahepeal, eksole. Ja suures pildis on mõlemal õpetajal õigus, aga vaid pooleldi. Seda teemat on vaja sügavamalt vaadata, et saaksid selguse. Vaatame siis, mis huvitavat seal inimese organismis toimub.

Üldse ringleb ju nii palju infot toitumise ümber, millest paljud on sellised dramaatilise kõlaga, et näidata “mul on midagi uut”. Kuidas siis peaks lugeja/kuulaja oskama vahet teha, millega tasub kaasa minna ja millega mitte? Mina pakun, et baasteadmised sellest, kuidas organismis biokeemilised protsessid käivad, annab sulle tugeva vundamendi. See aitabki ise filtreerida, millisel õpetusel võib olla tõepõhja ning milline on absurdne tervise lõhkumine.

Kalorite lugemine: kas see on tähtis? Ja kas ainule neile, kellel on ülekaalu?

Foto: Triine Tamm

Kilokalor on energiaühik. Elusolend vajab energiat, et püsida elus ja funktsioneeriv. Loomulikult on oluline ka kvaliteet ehk sisu: süsivesikud, rasvad, valgud, mikroelemendid ja veel omakorda nende kvaliteet. Aga kilokalor on üldine energiaühik ja vaatame koos selle teema sisse, et kui palju neid siis vaja on.

Kutsun uudistama ka neid, kel pole kehakaaluga probleeme. Sest tervis algab seestpoolt - see, et täna veel on kõik hästi, on ju väga tore ja veel toredam kui seda saaks hoida ja mine tea, äkki on võimalik end veel paremini tunda?

Lihtne matemaatikagi ütleb, et kui me tarbime rohkem kui ära kulub, siis see lisa kütus ju jääb meie kehas kusagil salvestuma ja kehakaal kasvab. Ja kui me tarbime veidi vähem kui kulub, siis kasutab keha veidikene ka meie kehasse varasemalt savestunud energiajääke ja kehekaal langeb.

Samas kui me tarbime oluliselt vähem kui keha vajab, siis ei toimi asjad aga üldsegi nii lihtsalt. Ja ometi on paljud justkui kuulnud seda, aga endiselt on näha kui suur osakaal inimesi ikkagi just selle sama vea tõttu on enda keha ära rikkunud - hormoonid on sassis ning keha kogub kaalu.

Saame aru, et natukene on ikkagi vaja neist kilokaloritest aru saada, eks. Ma ei pea eluterveks seda, et pikas plaanis jääda enda toitu arvestama ja toitumiskavasid ma ka ei poolda. Aga samal ajal ma tungivalt soovitan väike periood oma toitumist arvestada selleks, et tekiks arusaam, kui palju ja mida süüa, et piisav energia kogus kätte saada.

Ära oota, et ma siin sulle valemi kalorite arvutamiseks kätte annan, sest ma ei näe muud moodust kui personaalset lähenemist. Seetõttu ei taha ma kohe üldse mingeid numbreid tuua, sest eksiteele minnes võid enda kehale teha rohkem kahju kui kasu. Küll aga saad ülevaate, kuidas kütus sisse ja kütus välja käib. Sest mõndade inimeste pealt me ju näeme, et ta ei söö palju, aga keha muudkui paisub - kütus jääb kehasse pidama. Võibolla oled isegi selles olukorras?

Esmalt on organismil vaja teadtud hulk kaloreid juba elus püsimise jaoks, selle kohta öeldakse baasainevahetuse kiirus, ühikuks kcal hulk/ööpäevas. Selle saab arvestada kalkulaatori abil, mida leiab guugeldades küll. Edasi tuleb arvestada, et kogu päevaste askelduste peale kulub veel omakorda täisksvanud inimesel mitusada kilokalorit. Ja lisaks oleneb füüsilisest koormusest (trenn, füüsiline töö) ning eesmärgist (kaalu langus, kehakaalu säilitamine, kaalu tõus).

See kõik annab infot, kui palju keha normaalselt energiat vajab. Aga see, kas ta seda ka kulutab - on teine küsimus. Ja seepärast ma ütlengi, et ei saa umbisikuliselt toitumiskavasid ette võtta, vaid muudatuste / soovituste andmisel tuleb personaalselt uurida, millega on see keha siiani pidanud kohanema, mida näitab verepilt jne.

info ringlus kehas peab sujuma

Kuidas keha otsustab olemasolevat kütust kasutada, seda selgitab järgnev lihtsustatud selgitus metaboolsest inforinglusest.

Kõikide hormoonide direktor on hüpotalamus, tema langetab suuri otsuseid, aga seda teeb ta temani jõudnud info pealt.

Kui magu on tühi, toodab magu hormooni greliin, mis on nagu pudelipost, liikudes mööda verd hüpotalamuseni ja sisaldades sõnumit: magu on tühi. Rasvkude on samuti organ, mis toodab 20 erinevat hormooni ja kemikaali, et suhelda ülejäänud organismiga. Näiteks toodab rasvkude leptiini, selle pudeliposti sõnum sisaldab infot, mis ütleb kui palju rasvkudet on.

Nüüd siis on direktor hüpotalamusel info, et magu on tühi - kütust on vaja. Ja samal ajal info, et rasvkoes on kütust. Ta teeb otsuse ja edastab kilpnäärmele sõnumi, et viimane hakkaks hormoone tootma. Kilpnäärme hormoonid on need raku ukse avajad, tänu kellele saabki rakust kütus vabaneda.

Selline ringlus toimib normaaljuhul, kui kehas valitseb tervislik tasakaal.

Kui aga on dieeditamiste, vale ja ebapiisava toitumisega on keha ära rikutud, siis see ringlus ei toimi nii. Ja kui nüüd siis takka tipuks hakkame veel vähem sööma ja veel rohkem trennikoormust tõstma, suurendame seda probleemi veelgi ja järgimööda hakkavad ilmnema ka tõsisemad terviseprobleemid.

kõige määravam muutuse looja - hoiak

Hoiak, millega sa enda eest hoolitsed ja hoolitsusi vastu võtad, on otseses seoses sellega, kuidas su hüpotalamus töötab!

Dr. Casey Means ütles tabavalt: inimese organism ei ole mingi valmis projekt. Organism on protsess, sest meie rakud on ju pidevas uuenemises. Ja vastavalt sellele, milliseid tingimusi me enda organismile pakume, määrab uute rakkude kvaliteedi. Seega, kõik see, mis su kehas toimub täna, on selle tagajärg, mida oled enda kehaga teinud (ja kuidas!). Ja täpselt samapalju on sinu kätes ka võim seda kõike muuta - vastavalt sellele, mida endale nüüdsest hetkest pakkuma hakkad. Ja kuidas, milise hoiakuga.

Kuna inimene koosneb rakkudest, siis taandub kõik - tervis ja ka välimus - rakkude normaalsele talitlusele. Rakud peavad saama eluks vajalikud tingimused kätte, vastasel juhul hakkab kasvama tervise riknemine ja see paistab välja ka välimuses.

Kokkuvõttes: kõik, mis sinu tervise ja välimusega on tasakaalust väljas, on tagajärg, et rakud on olnud pikemat aega ILMA PIISAVA HOOLITSUSETA.

Kui rakud on terved, siis me ei pea võitlema isudega, “kasvatama iseloomu” ja leiutama igasugu trikke, millega isusid petta - see kõik on VALE. Terve organism ei karju maiustuste ega räpmstoidu järele. Kui Su rakud on terved, siis lihtsalt ei isutagi sellised asjad. Ja kui isutab - siis on kehas midagi olulist puudu ja see tuleb tervislikult katta.

Keelama otseselt ei pea, olen selle vastu. Tuleb aga korvata keha tegelikud puudujäägid ja siis jõuadki tasakaalu, igas mõttes.

Foto: Marili Vosmi

Miks on see “kuidas” nii oluline? See pole niisama esoteeriline teema, vaid puhtalt kehakeemia tõestab seda sama. Näiteks järgnev piimakokteili uuring. Katsealuste inimeste verest mõõdeti näljahormooni greliin. Enne söögikorda on see normaaljuhul kõrgem ja peale toidukorda greliini tase langeb. Kui see tase on kõrge, siis tunnemegi vajadust süüa.

Kõigilt võeti vereanalüüs ennem söögikorda ja seejärel anti piimakokteili. Grupp aeti kaheks: ühele poolele öeldi, et tegu on mega rammusa jäätisekokteiliga, üle 800 kcal. Teisele grupile öeldi, et tegu on lahja valgukokteiliga. Tegelikkuses said kõik täpselt sama retsepti alusel tehtud võrdset piimakokteili.

Peale söögikorda mõõdeti katsealustel veres uuesti greliini tasemeid. Neil inimestel, kes USKUSID, et tarbisid rammusat kokteili, oli greliini tase kenasti madal - keha rahul ja rohkem süüa ei küsi. Teise grupi inimestel aga, kes USKUSID et nad said mingit lahjat lurri, jäi greliini tase suhteliselt kõrgeks, seega näljatunne säilis. Loo moraal: uskumus muudab otseselt kehas hormoonide tootmist ja see määrab nii näljatunnet, isusid kui ka rasvade kasutust oma kehast.

Ma olen ise kohanud inimesi, kes toituvad pealtnäha tervislikult ja teevad regulaarselt trenni, aga keha ei muutu. Ja nende inimeste hoiak on enda suhtes ja nende tegevuste suhtes vaenulik. Nad tunnevad end ohvri rollis, et nad peavad neid ebameeldivaid juurikaid sööma ja sundima ennast trenni, samas kadestavad saledaid inimesi, kes justkui võivad vabamalt võtta. Aga HOIAK ongi siin see, millega nad enda keha häälestavad: “siit tuleb midagi halba”, organism ei võta seda vastu ja need samused rakud on ikkagi õnnetud. Õpi nautima tervislikke valikuid - vali endale sobivad viisid ja tee tööd enda hoiakutega. Ma tean, et see lõik siin on kellelegi väga vajalik ja ehk isegi valus koht praegu. Järelikult siin ongi see teema, millega sul on tegeleda tarvis!

MIDA MA SAAN TEISITI TEHA?

Kuldne küsimus: kuidas alustada? Üks ühine vastus on: tee otsus hakata kohtlema enda keha nüüdsest hoolitsusega! Need paar lisakilo on sinu rakkude kurbus materjaalsel kujul. Kui kohtled seda vihaga, siis loodki seda juurde. Isegi kui korraks saad trikitada keha kõhnuma, aga ebatervislikul viisil, siis tekitad lihtsalt uue tsükli ja hormoonide vundament on järjest hapram.

Kui otsus on tehtud, hakka toituma puhtamalt: mõtle, millest sa tahad enda uusi rakke üles ehitada. Kas rämpsust? Või vajalikest toitainetest?

Milliste füüsiliste tegevustega pihta hakata, on personaalne. Igal inimesel on omad harjumused ja oma elutempo. Uute harjumuste juurutamine tuleb ette võtta jõukohaste sammudega, et need sammud saaksid päriselt jääda. Selle pärast ei saa ma personaalsusest kuidagi ümber minna.

Käesoleva jutukesega soovin suunata sinu tähelepanu sellele, kas kohtled enda rakke hoolitsusega või mitte ja see ongi tegelikult peamine mängumuutja.

Milliseid füüsilisi tingimusi aga need rakud vajavad normaalseks talitluseks - see jääb järgmisteks kordadeks.

Soojade tervitustega,

Ketlin