Mida teeb krooniline stress kehaga? Ja mida teha kroonilise stressiga?
Eelmiste teemade jätkuks käsitleme sügavamalt stressi mõju kogu kehale ja uurime erinevaid lahenduskäike.
Esmalt liigitame: on akuutne stress ja krooniline stress.
Akuutne stress
Akutne stress on seisund, mis on mingi trauma tagajärg ja kestab pigem lühemat aega. Kui see seisund ei parane, muundub see krooniliseks stressiks.
Akuutse stressi puhul on kehas aktiveerunud väga erksalt ellujäämise nimel võitle-või-põgene valmisolek: kiireneb südametöö, hingamine, vereringe. Siin on adrenaliini tase kõrge. Keha on hästi ärevil ja valmis tegutsema otseses mõttes võitlemise või põgenemisega. Kõik operatsioonid kehas kasutavad kütust, mida intensiivsemalt töötavad operatsioonid, seda rohkem kütust keha ka kasutab. Akuutse stressi puhul võibki olla, et kehakaal kukub järsult. Lisaks kaob siis tüüpiliselt ka söögiisu - organism tahab püsida erk ja valvel, seetõttu ei ole ka tühja kõhu signaali edastus aktiivselt töös. Keha kasutab enda reserv-varusid kütuseks ning seda veel üsna intensiivselt.
See seisund ei kesta pikalt. Keha ei tooda pikalt adrenaliini. Kui vaimne seisund ka püsib, aga tegelik trauma/ehmatus on möödas, saab keha aru ja aktiivsed protsessid sellisel kujul vaibuvad. Küll aga kui meeleseisund püsib stressis/pinges/kurbuses - madalseisus, siis kortisool ehk stressihormoon, nagu me teda tunneme, püsib üleval ja kujuneb krooniline stress.
Mis veel akuutse stressiga kehas toimub: ärevusseisundi tõttu ei tooda keha melatoniini piisavalt ja uinumine on häiritud. Kuna aga kvaliteetne ööuni on tervisliku baasi alustala, siis see segab kõiki muid protsesse: keha ei taastu täielikult - nii lihased kui ka üldine närvisüsteem; paranemised pikenevad, immunsüsteem on nõrgem jne. Nagu suur pilt doominokividest, mis järgemööda kukkuma hakkavad.
Akuutse stressiga toimetulekuks soovitan kasutada terapeudi või coachi abi, sest sellises traumajärgses seisundis me ei näe ise kainelt lahendusi. Oluline on taastada rahumeelsus esmalt, sealt hakkab ajukeemia toetama ka ülejäänud hormonaalsüsteemi.
Krooniline stress
Krooniline stress on pingesesiund, mis on kestnud pikemat aega, aga ei valitse pidevat aktiivset ohusesiundit. Näiteks kui eluviis on selline, kus kogu koorem on liiga suur ja intensiivne. Või ka sel puhul, kui füüsiline koormus on liig . Klassikaliselt on krooniline stress sel puhul, kui oled üli püüdlik ja püüad anda maksimumi nii tööl, kodus, võibolla ka trennis ja soovid aidata kõiki, kes Su poole pöörduvad ja ehk isegi proovid aidata neid, kes pole ise abi küsinud.
Aga kroonilise stressini viib keha ka see, kui oled end pikalt dieediga ja/või ülemäärase trennikoormusega piitsutanud.
Ning nagu eelmine peatükk mõista andis - kui on eelnenud traumveeriv sündmus, aga vaimse seisundiga ei ole tegeletud, vaid need muremõtted on jäänud püsivalt kandma.
Mis toimub kehaga kroonilise stressi puhul?
Stressi seisund on keha jaoks ohuolukord. Traumat ei ole, aga on pidev ebamõistliku koormuse käes kannatamine. Keha mõistab, et see olukord ei ole meid teeniv ja püüab anda endast parima, et omal moel seista eluspüsimise ja põhifunktsioonide võimalikult tervisliku toimimise eest.
Selle kõige jaoks hakkab hormoonide ümber seadistamine. Stressi seisundis toodab keha (neerupealised) palju kortisooli. Kortisooli funktsioon tegelikult on hoida meid reipana. Aga kui stressi seisund on pidev, siis on see võrreldav sellega, kui klaviatuuril jääb üks klahv jooksma - selle hormooni tootmine püsib pidevalt kõrge, aga ei hoia meid enam otseselt reipana erksuse mõttes, kuid samas ei lase ka rahuneda.
Igas asjas on tervikosa alati 100%. Seda ka hormoonide komplektis. Hormoone on kokku üle 50, millest igaühel on oma osa. Kui üks neist võtab rohkem ruumi enda alla, jääb teistele vähem. Seega, kui kortisool on suures ülekülluses, on mingeid hormoone vähem.
Kuidas keha seisab elu ja põhifunktsioonide eest, kui on kriis? Ta tajub, et raske olukorra kandmiseks on vaja energiat ja turvatunde eesmärgil kogub ta varusid, seda suudame talletada püsivalt rasvarakkudes. Muideks, vööpiirkonnas on stressi retseptoreid neli korda rohkem kui teistes kehaosades - sealt ka see päästerõngas.
Kuna keha vajab energiat, et kanda seda suurt tegude/kannatuste koormat, siis ta otsib ka viise, mille arvelt energiat kokku hoida. Lihaskude on üks neist - lihasmass on aktiivne kude, kuna seal käib pidev töö. Kuna aga kulusid on vaja hoida selles olukorraks muudeks tegevusteks, siis hakkab keha lihaseid vähendama, et nende arvelt kulutusi kokku hoida ja hoopis seda ressurssi kütusena kasutada. Seeläbi aga aegulustub meie põhiainevahetus veelgi ja seda pehmemaks keha võib muutuda.
Sama teeb keha ka siis, kui toitumine on pikalt ebapiisav: kui me kulutame oluliselt rohkem energiat kui tarbitava toiduga saame, siis samuti hakkab keha lihasmassi arvelt kokku hoidma ja ainevahetus aeglustub. Kui aeg-ajalt juhtuvad veel lohutussöögid, siis seda ressurssi talletab keha eriti innukalt - ikka rasvana.
Lisaks lähevad paigast muud hormoonid. Suguhormoonide töö kannatab. Samuti jällegi melatoniin ja selle kaudu uni. Kilpnäärme hormoonid jäävad alatootmisesse ja võib viia kilpnäärme alatalitluseni. Ja sealt see pahandus lumepalli effektina kuhjub.
Kroonilise stressi sümptomid: pidev ärevus, peas korraga sada mõtet ja eriti siis kui on aeg magama minna; külmad käed ja jalad, kehatemperatuur normaalsest madalam; pidev vajadus millegi rahuldava järele: söök, alkohol, suits vm - pidev dopamiini otsimine; madal libiido; kergelt ärritumine; kaob tahe sotsialiseeruda; kaalutõus; akne; seedimise probleemid - kõhukinnisus, kõhuvalud, kõrvetised; peavalud.
Kuidas käsitleda kroonilist stressi?
Siin tuleb lahendama hakata mitmet aspekti.
Kindlasti tuleb võtta paus ja vaadata julgelt otsa tegelikule olukorrale: mis on stressi päästikuks? Selleks et muuta olukorda, tuleb murda see muster, mille oled endale loonud. Kõigele leiab lahenduse. Kui ise ei oska lahendust näha, mida me tihti ei oskagi kui oleme liiga ninapidi pikalt sama rada tallanud - siis on heaks abiks coach, näiteks mina - kes justkui näitab Sulle taskulambiga teed, kuhu Sa ise valid minna. Tuleb uurida uskumusi ja harjumusi, mis on sells mustri loonud ja neid muutma hakata. See on tehtav! Kui Sa arvad, et midagi ei saa muuta, sest keegi teine neid asju Sinu eest ei tee - siis see on ka uskumus, mille oled kusagilt omandanud. Kõike seda saab koos muuta ja vallandub Sinu tegelik eluenergia.
Samal ajal on oluline toetada ka enda keha. Füüsilised harjumused vaikselt tervislikumaks muutma hakata, endale jõukohases mahus ja tempos. Esimene asi - pane paika enda unerežiim. Teine asi - kas tarbid piisavalt vedelikku - keskmiselt kaks liitrit on täiskasvanud inimese päevane normaalne vajadus.
Toitumine peab olema piisav: mitte näljutamine, vaid õigete asjade söömine.
Kui tihtilugu hakatakse kaalu alandamiseks süsivesikuid kärpima, siis kroonilise stressi puhul on oluline just tarbida piisavalt süsivesikuid, et kortisool saada kontrolli alla. Piitsutamisega oled jõudnud sellesse olukorda. Siit välja pääsemiseks pead muutma kurssi ja hakkama nüüd pakkuma kehale hoolt. Süsivesikuid muidugi ikka ka mõõdukalt ja liitsüsivesikuid: köögiviljad, juurviljad, täistera teravili. Ja lisa ikka igasse söögikorda korralikult valku ning taimsed rasvu.
Liikumine: regulaarne treening paneb keha taas vajama lihaseid ja läbi selle hakkab taastuma ainevaetus. Kuid liigne trennikoormus on hoopis stressi suurendav. Kombineeri lihastreeningud mingi rahulikuma tegevusega, mis pakub ka meelele puhkust, mindfullness tegevused: näiteks kõndimine looduses või mingi sobiv jooga.
Minu kogemustest: olen kroonilisse stressi viinud keha võistlusteks valmistumisel, karmi dieedi ja suure trennikoormusega. Sellest väljatulekuks pidin hoopis süsivesikud tasakesi suurendama ja trennikoormust vähendama. Niiet taas jõuame võtmesõnani personaalsus.
Ei saa anda üldseid soovitusi, et ärge sööge hommikuks putru või vastupidi, nüüd hakake igas söögikorras teravilju sööma. Peame koos otsa vaatama, mis tegurid on Sind seni siia olukorda toonud ja mis teevad Su kehas hormoonid - siis saab alles anda täpsemad soovitused.
Toetavad toidulisandid: kvaliteetne oomega 3, et rakkudes põletikku ohjeldada, D-vitamiin ja ashwagandha, mis rahustab närvisüsteemi.
Kõige enam aga soovin südamele panna: kroonilise stressi põhiline alge on enese kiusamine. Selleks, et murda seda mustrit, märka, et Sa oled iseendale selles elus kõige lähedasem ja truum kaaslane. Kui Sa kohtled end armastuse ja hoolega, vaid siis saad tunda head eluvkaliteeti!
Loo oma uus muster selle otsuse pealt: ma tahan olla iseeneda ja enda kehaga heades suhetes.
Olen Su jaoks olemas, kui oled valmis selle otsuse pealt edasi tegutsema!
Soojade tervitustega,
Ketlin
